Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa

Uma Leht  nummõr' 232

Lehekuu 31. päiv 2011

Ülle Harju

 eda lihaga

Veeroja Eda mõist sannan nii hääd lihha suidsuta, et tuud tahtnu tõsõki turismitalonigu ummi küläliisi jaos osta, a säädüs lupa Edal tuud õnnõ uma talo küläliisile söögis pakku 

«Mu ku põliselänigu õigus om ellä traditsioonilist ello ja Euroopa Liidu nõudmisõ saa ai tuud õigust är võtta!» pahandas Mooska turismitalo pidäjä Veeroja Eda Haanimaalt tuu pääle, et veterinaarammõtnigu ei lupa täl müvvä sannan suidsutõdut lihha.

«Olõ nõuh, et saa-i tetä savvulihha müügi jaos tuuh sannah, koh ma hinnäst mõsõ,» kõnõl’ Veeroja Eda ja om nõuh tegemä vahtsõ sanna liha suidsutamisõ jaos. 

A ku tä perrä küsse, et kas taa sann sõs tunnustõdas är, et sääl võit suidsulihha tetä, vastas’ veterinaar- ja toiduammõt, et mitte mändselgi juhul – ei ollõv säänest pretsedenti (säänest õigust olõ-i kiäki küsünü egä saanu).

Põllumajandusministeeriümi toidu- ja veterinaarosakunna toiduohutusõ büroo pääas’atundja Peipmani Elsa ütel’ pahandamisõ pääle: «Perändilise söögi tegemise puhul või tehnoloogilinõ plaan 19. saandist peri olla, a 21. saandi tegijä piät olõma kimmäs, et tä pakk süüjäle oholda süüki.»

Eestih om õnnõ paar ettevõtõt, kiä omma hinnäst savvutõdu kraami tegijäs üles andnu ja tegevä tuud kraami eräle savvuahoh. «Ku eläjist tettüt süüki tahetas anda tõisilõ ümbretüütäjile, mitte süüjäle, sõs piät ettevõtõ olõma tunnustõt,» ütel’ Peipmani Elsa.

Tunnustõt tähendäs muu siäh tuud, et tuu ruumi saina, koh süüki tetäs, tohe-i olla puust ja sainu piät kõgõ mõskma. Söögi tegemises piät pruukma õnnõ rossõvabast terässest anomit, samah tarõh piät olõma kraanikauss jne.

«Ku mi püvvämi perändilist asja muuta nii, et nä määrüisi perrä olnu, sõs olõ-i seo inämb seo!» pidä Veeroja Eda säändsit nõudmiisi ull’usõs. A tuuga om tä nõuh, et kimmähe piät valmis liha olõma kõiki nõudmiisi perrä hää, piät tegemä täpse tegemise kõrra, kirja pandma, kavva aigu liha hää sais jne. A tä saa-i arvo, et ku sannah tett liha lätt egäst kontrollist läbi, mille ei tohe sõs tuud sannah tetä.

Eda kõnõlõs, et varramba oll’ lugu viil kehvemb, no või tä suidsulihha pakku vähämbält umah taloh ummilõ küläliisile. Tsipakõsõ või müvvä ka laatu pääl, ku inne veterinaar- ja toiduammõtilõ teedä anda. A edesi müvvä õks ei või.

«Mi olõ olnu ülearvo püüdlik riik ja ala kirotanu Euroopa Liidu määrüisile, nuu ümbre pandnu ja no püvvämi näid täütä nii, kuis mõistami,» selet’ Veeroja Eda. 

A tä tiid kõnõlda, et näütüses Soomõh, Šveitsih ja Austriah om nailõ määrüisile (8.5.2 ja 8.5.3) tettü lisa. «Neo andva õigusõ tetä väikeist tuutmist traditisoonilidsõl viisil,» ütel’ tä. «Mu unistus olõs, et mi saasi väikoh kogokunnah pakku ehtsät, kotusõpäälist süüki: ma teesi küläliisile lavva pääle pandmisõs savvulihha, Hartsmäe talo tege leevä ja Mängli pere kitsõjuustu.»

Mille Veeroja Eda tuu nimel nii kõvastõ sõnna võtt: Võromaalõ tulnu külälise otsva innekõkkõ paiga pääl tettüt, traditsioonilist süüki. Ja iks võinu olla söögilaud umast söögist, mitte nii, et üteh taloh saat lihha süvvä, tõsõh leibä, kolmandah hapnit kurkõ...

«Ku kõik paigapäälidse söögi pakja ostva põhilidsõ söögikraami ütstõõsõ käest, sis saanu mi kõik ellä väärikahe ja saia õiglast tassu uma tettü tüü iist,» selet’ Eda. «Olnu avvu seeh põllu- ja eläjidõ pidämine. Hoitunu alalõ aost aigu imält tütrele antu söögitegemise kombõ.»

Peipmani Elsa märk’, et euromäärüisi om võimalik ka muuta, ku tetä tuu jaost vahtsõ ettepanõgi. 

Savvusannaliha lubamist küsse joba aastidõ iist turismitegijide ütisüs Eesti Maaturism, a tüü jäi katski. Veterinaar- ja toiduammõt ütel’, et kimmit 

ettepanõkit määrüisi muutmisõs olõ-i seoniaoni tulnu.

 

Kirot Nutovi Mirjam

 

Midä saanu Riigikogo vana Võromaa tugõmisrühm tetä tuu hääs, et sannan suidsutõdut lihha tohtnu müvvä?

Riigikogo vana Võromaa tugõmisrühmä juht Kõva Kalvi (SDE):

«Võtami as’a käsile! Uma söögi teema om Vana Võromaa tugõmisrühmä jaos üts tähtsämpi valdkundi.

Ei mõista külh kõrraga üteldä, mille takan parhilla asi om, et savvusannan suidsutõdut lihha müvvä ei tohe. Kas ja kuis tuujaos Euroopa Liidu määrüst muuta saa. A võtami kimmäle iist uuri, mille takan asi om, ja ku tuud määrüst kannatas muuta, sis teemi kõik, et tuud tetä.

Tuu ei olõ normaalnõ, et savvusannan suidsutõdut lihha müvvä ei saa. A ma usu, et om luutust taad asja muuta: paar aastat tagasi es saa turu pääl müvvä koton tettüid hapnit kapstit, a no joba saa!»

 

Küsse Harju Ülle

Sannaliha edimäne võit

Uma Leht nummõr 241,

rehekuu 4. päiv 2011

Ülle Harju

sannaliha edimene voit

Sannan suidsutõdut lihha või edesi müvvä – suidsulihasõbrast Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda sai edimädse võidu eurobürokraatia üle.

Lihasuidsutamisõ oppuisi kõrraldaja, kodokandin tettü söögi avvustaja ja turismitalo pidäjä Veeroja Eda tapõl’ keväjä veterinaar- ja toiduammõtiga, miä es lupa sannan suidsutõdut lihha edesi müvvä ja mõnõl tõsõl turismitalol küläliisile lavva pääle pandmisõs osta.

Et põhjõndus tundu Veeroja Edalõ ull’ – savvusannan tohe-i süvvä tetä, selle et sääl olõ-i kraanikaussõ, saa-i sainu mõskõ jne –, sis võidõl’ tä edesi. Tsiht oll’ saia luba liha savvutamisõs eräle sannan, kon inemise hinnäst mõsõ-i. Tuu luba om no käen.

 

«Hügieenisäädüs lupa sändsit kokkolepmiisi,» selet’ Veeroja Eda. «Ku ammõtnigu jääse rahulõ tuuga, kuis lihaga inne ja päält suidsutamist ümbre käütäs, sis passis savvusann liha kuumtüütlemise ruumis.»

Veeroja Eda om edimäne Eesti ettevõtja, kiä sändse lua sai. «Ei olõ olnu sändsit ettevõttit, kes noid tahtnu,» kõnõl’ tä. «A ku ma kai noilõ paprilõ otsa, sis ma sai arvo, mille – noid paprit niimuudu täütä, et veterinaar- ja toiduammõt rahulõ jääs, ei olõ lihtsä. Mul oll’ suvõl aigu, võtsõ kätte ja tei är.»

Paprõ saiva kõrda, a asi jäi iks saisma. «Ammõtnigu es julgu vai es mõista otsusta ja es taha kah väega,» ütel’ Veeroja Eda. «A sis tull’ appi trehvämine.

Põllumajandusministri Võromaalõ tulõmisõ survõ all teivä Talina ammõtnigu otsussõ är: sannan savvutamist nä tunnistasõ, ku tuus om ehitet eräle sann. Tuu om pretsedent, mille perrä tõsõ saava kah naada umma asja ajama.»

A ütegi muu kotussõ päält ammõtnigu perrä ei anna: liha külmtüütlemine piät vastama Euruupa lihahügieeni nõudmiisilõ. «Piät olõma rossõvaba pinna, kimmä temperatuuriga ruumi, eski rõivakapp: ku ammõtnik tulõ ruumi kontrolma, piät tä saama sääl sälgä panda sanitaarrõiva,» selet’ Eda.

Tuu tähendäs, et ku Eda taht naada sannan suidsutõdut lihha ammõtligult edesi müümä, sis tulõ ehitä vahtsõnõ sann ja liha suulamisõs-hoitmisõs ruum, minka ammõtnigu rahulõ jääse.

Tuu mass, ja mitte veidü.

«Kiroti PRIAlõ küsümise külmköögi ehitämises,» selet’ Veeroja Eda. «Tuu mass 90 000 eurot, PRIA mass tuust puul. Käübemass tulõ kah mul esi massa, nii et 40 000 eurot looda saia PRIA käest.»

Eda tekk’ PRIA rahaküsümise maksimumvariandi pääle – et es olnu ütelgi ammõtnigul mitte millegi kallal norri.

«Ku ma rahha ei saa, sis ma tii iks, a nõudõ täüdä minimaalsõlt,» rehkend’ tä.

«A tahtnu iks PRIA abiga kõrraligu köögi tetä, selle et mi kandin om hulga väiksit tuutjit, kes omma sammamuudu hädän. Mul om vaia tuud küüki üts päiv nädälin, ku ma lihha suula. Tõsõl pääväl saa Mängli sääl umma kitsõjuustu tetä jne,» selet’ Eda.

Viil tsusk Eda takast tuud, et söögiuurja võtnu kokko neo traditsioonilidsõ söögi tegemise viie, midä vana Võromaa söögimeistri tahtva alalõ hoita ja riigi puult tunnistõdus saia.

«Muial omma sändse lua antu iks tuutõgruppõ kaupa, et egä ettevõtja es pidänü eräle ammõtnigõga sõdima,» ütel’ Veeroja Eda. «Väikul ettevõttõl ei olõ säänest jõudu – mul võtsõ papridõ kirotaminõ iks kuu aigu. Ja väikul ettevõtjal ei pruugi olla söögitehnoloogi haridust (Veeroja Eda om Võromaa kutsõhariduskeskusõ oppaja – UL). Ettevõtja piät tiidmä, midä tä tege ja mändse riski tuuga üten käävä, a tuud tiidmist ammõtnigu kiilde panda om tõnõ asi.»

Seo rassõ ja kallis protsess käü muidoki sändse lua saamisõ kotsilõ, minka või traditsioonilist süüki kokkoostjalõ vai söögikotussõ pidäjäle müvvä.

Õkva süüjäle saa suidsulihha, kitsõjuustu ja muud koton tettüt süüki müvvä lihtsämpä. Tulõ tetä õnnõ viipruuv ja kirota vallalõ tuu protsess hindä ja toidu- ja veterinaarammõdi jaos.

«Tuud mõist egäüts tetä,» arvas Veeroja Eda. «A turismiettevõtjana sekä minno väega, et mi ei saa küläliisile pakku perändisüüki. Ja riik võinu tunnista kotusõpäälidse inemise õigust ellä niimuudu, nigu tä om harinu elämä. Ku ütlemi vallalõ traditsioonilidsõst söögist, sis saa meist liinatarbija, urban-inemine, poodisõltlanõ. A inemine võinu iks saia uma nurmõ pääl tüüd tetä ja ummi eläjidega hinnäst ja viil puul küllä takkaperrä är süütä. Tuuperäst saigi tuud asja aetus.»

FaLang translation system by Faboba