Suitsusaun ‒ oli, on ja jääb

Marianne Leht

Lõunaleht, 10 sept 2015

Eestlaste saunatamine algas sajandeid tagasi suitsusaunast, kus õnneks käiakse endiselt. Suitsusaunas ei jäta käimata needki, kel kodus korstnaga saun, ning just suitsusaunas valmib maitsvaim suitsuliha. Meenutagem sedagi, et kümmekond kuud tagasi kanti Võromaa suitsusaun Unesco vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Mõned alla 20sed noored kehitavad suitsusauna mineku peale õlgu, sest keegi pole neile selle kasulikkusest rääkinud, kõnelemata seal käimisest. Osa noortest teab vaid, et suitsusaunas võib keha nõgiseks saada. Kolmandad on selles ise käinud ja nende sõnul on suitsusaunas käia vahva ja pärast seda on väga kerge olla.

Paljud keskealised ja vanemad on ise suitsusaunas vähemalt mõned korrad käinud ja kes seda naudib, käib pidevalt.

SA Pokumaa tegevjuht Airi Hallik-Konnula ütles, et mullu toimusid Pokumaal Vana-Võrumaa programmi raames õpilastele suitsusaunapäevad. „13- kuni 15-aastased Vana-Võrumaa koolide õpilased käisid siin väikeste gruppidena, kokku ligi 30 koolilast. Suitsusaunapäev on ajaliselt pikk, nii kuus-seitse tundi, sest sauna tuleb kaua kütta. Meeldivalt üllatas, et paljud siia tulnud lastest olid varemgi suitsusaunas käinud,” rääkis ta.

Sauna kütmise ajal kõneldi lastele meie saunakultuurist, nad nägid, kuidas suitsusauna kütmine käib ja milliste puudega on mõistlik kütta.

„Kokkuleppel jätkame lastele saunakultuuri tutvustamist,” lisas Hallik-Konnula.

Mitmed kagunurga turismitalud hoiavad suitsusaunatava elus ja pakuvad selle nautimist teistelegi. Mooska talus Haanjamaal saavad suitsusauna austajad soovi korral koos pererahvaga saunatada.

Mooska perenaine ja suitsusaunatava spetsialist Eda Veeroja märkis, et nende perele on suitsusaunas käimine üks paremaid koosolemise kohti. „Oleme saunas kolm-neli tundi. Suitsusaunas on eriline õhustik, sest see puhastab, rahustab ja seob,” märkis ta.

Mooska suitsusauna köetakse lepahalgudega. Perenaise sõnul on lepa kütteväärtus suitsusuna kerisele paras. „Lepasuits on puhas ja puhastav, lepp on kättesaadav ja kuivab kiiresti,” märkis ta.

Suitsusaunad on Veeroja sõnul ‒ kes oli nende Unesco vaimse kultuuripärandi hulka kandmise idee autor ‒ levinud Soomes, piirkonniti Venemaal, Lätis ja Leedus. „Meie ja lõunanaabrite saunatavad on sarnased. Leedus on hakatud suitsusaunu juurde ehitama, kuid varem oli seal ühes piirkonnas sadakond suitsusauna. Soome on saunamaa ja soomlased saunarahvas, kuid nende saunades on madalam temperatuur kui meie omades, mis on tervisele kasulikum,” kõneles Veeroja.

Saun parandab tervist

Ligi 40-aastase staažiga Mõniste jahimees Peeter Tamm lausus, et tema kodus on korstnaga saun, kuid võimaluse korral käib ta ka suitsusaunas. „Pean ennast peaaegu terveks, kuid mõni liiges annab ikka aeg-ajalt tunda. Saunas vihtlen valu tekitavaid liigeseid kauem,” märkis ta.

Veeroja sõnul leevendab regulaarne saunaskäimine pea kõiki tervisehädasid. „Eriliselt aitab saunaskäimine siis, kui positiivselt mõelda, saunasõnu lausuda, erinevaid taimi vihtlemiseks ja mähisteks, samuti mett ja soola kasutada,” rääkis ta ja lisas, et saun pole tablettide võtmine või operatsioon, mis kohe aitab.

20-aastase peretohtristaažiga Vastse-Kuuste perearst Jane Ott sõnas, et saunaskäimine leevendab kindlasti stressi ja ka teisi hädasid. „Saunas võib vererõhk küll tõusta, kuid sealt äratuleku järel on see madalam. Mida enam elatud aastaid, seda vähem jaksu kuumuse talumiseks. Juba 45-kraadine kuumus väsitab, kui selles paar tundi olla,” hoiatas tohter, kes ise on saunas alla tunni. „Eelistan suitsusauna ja käingi seal,” lisas ta.

Maitsev suitsuliha suitsusaunast

Tean seda oma kogemuste põhjal, sest ka minu ühe vanaema kodus oli suitsusaun, kus olen lihagi suitsutanud. Tõstsin sauna räästa alt parred leiliruumi lae alla, ladusin neile mitu nädalat soolvees olnud lihatükid, tegin tule ahju, kuhu ilmselt kahe päeva jooksul lisasin vajaduse korral tooreid leppi.

Kui liha söömiseks sobiv, tõstsin tükid maha, viisin parred taas räästa alla, koristasin leiliruumi ja võisin kuivade puudega kütmise järel saunalavale minna. Nüüd võib iga suitsusauna omanik samuti oma tarbeks liha suitsutada, kuid müügiks mitte.

Mooskal on liha suitsutamiseks teine saun, nii nagu ka Risti talus Kõlleste vallas Põlvamaal. „Egas lihasuitsutamine saunas ju muutunud ole, kuid suitsuliha müügiks peab suitsutamiseks eraldi saun olema. Asetan paar nädalat soolvees olnud liha restidega partele ja pooleteise päeva möödudes on suitsuliha valmis,” rääkis Risti talu peremees Kalmar Mägi, kes on niiviisi suitsutanud liha müügiks ligi 15 aastat.

Risti talu saunas suitsutatud sink hinnati tänavu juuli alguses peetud esimesel Tartu toidufestivalil parimaks toiduaineks ning see sink kannab ka Põlvamaa rohelisemat märki.

„Kui liha suitseb, kütan ahju samuti lepaga, kuid veidi lisan ka kuiva leppa. Lepp on saunapuu, mis annab spetsiifilise lõhna. Mõttekas ongi alguses 80 kraadi saada ja seejärel hoida soojus enam-vähem 60 kraadi ligi,” rääkis Mägi.

Tähtis on ka liha soolas hoidmise aeg. Mägi hoiab liha kaks nädalat soolvees, sest mida kauem on liha soolvees, seda ühtlasemalt ta sooldub. „Kasutan Ukraina kivisoola, kuid olen ka meresoola kasutanud,” täpsustas ta.

Suured tööstused kasutavad nitritsoola, mis annab suitsutatud singile punaka ehk kena kaubandusliku välimuse.

Mägi sõnul käib nende pere suitsusauna kõrval asuvas korstnaga saunas.

Igale oma saun

Veel 19. sajandil olid Eestimaa maakodudes vaid suitsusaunad. Sama sajandi teisel poolel hakkasid jõukamad oma saunadesse ka põrandaid panema ja ehitasid eesruumiga või juba leili- ja eesruumiga uue suitsusauna. Läinud sajandil ehitati suitsusaunu juurde nii Eesti kagunurgas kui ka Mulgimaa idaosas.

Tänapäeval on suitsusauna kõrval meil ilmselt rohkem korstnaga puhtaid saunu ning osas eramutes ka elektriga köetavaid saunu.

Vastseliinas 20 aastat tegutsenud osaühingus Umaraud valmistatakse ahjusid nn puhastele saunadele. Osaühingu liige Urmas Juhkam ütles, et rauast ahjud sobivad vaid korstnaga sauna. „Juba mõnda aega tellitakse kuus stabiilselt 15 ahju ringis, vaid 2006.–2007. aastatel, kui oli buumiaeg, telliti neid rohkem,” märkis ta.

„Pooleteisetunnise kütmise järel saab juba puhtasse sauna minna, kuid suitsusauna kütmiseks kulub väga palju aega, sellepärast eelistan esimeses käimist,” ütles Juhkam. Ta lisas, et võimaluse korral ei jäta ta tervislikumas suitsusaunas käimata.

Elektriga köetava sauna eelis on see, et leiliruumi saab ruttu ja erilise vaevata soojaks. „Sellel saunal on samuti oma koht. Sportimise või raske töö tegemise järel saab sinna lühema ooteaja järel minna,” lausus Veeroja, kellel on lapsepõlve saunaskäimistest tänini meeles salapära, sauna soe embus, leil ja vihtlemine, saunast tuleku järel tekkinud kerge tunne ning läbi lume tuppa jooksmine.

Mida nooremana saunaskäimisega alustame, seda enam oskame sauna, eriti suitsusauna kasulikkust väärtustada.

Savvusann om rahva tohtri

uma lehe artikli man piltNutovi Mirjam

Uma Leht  nr 1 (274) 08.01.2013

Vanastõ oll’ savvusann võrokõisi päämine tohtõrdamisõ kotus. Sannah tohtõrdamisõ kuntsõ om uurnu ja pruuvnu Linnu Mare, kiä olõ-i esi võrokõnõ, a eläs joba aastit Võromaal Ruusmäe küläh Hurda taloh. Sannah tohtõrdamisõst kõnõl’tä suitsusannapääväl Ruusal.

«Mi tulli perrega taaha Põh’a-Eestist ja es olõ sanna inne uma silmäga nännü, a vana pernaanõ and’ mullõ edesi uma tiidmise ja külä päält jaeti kah,» ütel’ Linnu Mare. «Sannah ravitsõmisõ mõistminõ andaski edesi põlvõst põlvõ, imält tütrele, esält pojalõ.» 

Lasta-i inämb sannah aadrit, panta-i kuppõ, ei mõsta koolnuid, kõnõlõmalda sääl latsi ilmalõtuumisõst.

Ummõhtõ om alalõ mitmõsugumaidsi ravitsõmiisi ja tallituisi, midä viil parhillaki sannah toimõndõdas.

Savvusann olõ-i nii väega seebitämise kotus, a inämb lõunõvõtmisõ ja märgotamisõ kotus, koh olõmisõs piät aigu võtma. 

Sanna tohe-i minnä pahanult, sannah ei või vandu ega tüllü üles kisku. Niisama ei kõnõlda sannah rahast, muido lätt rahaõnn ülepää käest är.

Ka piät kaema, et sannah midägi ollõst kangõmbat ei pruugi, ja tubak ei käü ka sannaga kokko. Kiä taht, või päält sanna ussõ iih piipu popsuta.

Sannah muidoki peris rasõhit haiguisi tohtõrda ei saa, noid arstva õks tohtri. 

«Sann om innekõkkõ palvõ ja väe kotus,» ütel’ Mare. «Ku sa väega pallõt ja usut, sõs võetas su tahtmiisi ka kuulda.»

Sannah saat praavita nii hengehalu ku iholiidsi häti. «Hääs hengetoes om tasalik lõunõvõtminõ, jutuveerütämine vai ka peris umaette olõminõ,» selet’ Mare. «Hää om henge ku iho jaos, ku saat hõnguhainu leotusõga lõunõt hiitä.» 

Talvõl ollõv kõgõ parõmb tetä pedäjänõklust hõngulõunõt – seo lüü hengämise valla, om noho vasta hää ja mõos ka vere ümbrekäümisele. Pedäjänõklu tulõ kiiväh viih 15-20 minotit havvuta ja kõrralikult kurnada.

«Ihohäti tulõssi praavita neläpäivilde. Vana kuuga saa hätist vallalõ – täiest, kõõmast, luuhalust. Noorõ kuuga tetäs kuntsõ, minka tahetas väke, latsilõ tervüst, naisilõ perreõnnõ, miihile tukõ saia,» kõnõl’ Mare.

«Sannah om iholõ hää ka tasominõ. Tasotas pääsuuni, kässi-jalgo, kangit lihassit ja hää olõs ka seo man suula vai mett pruuki. Tasomisõ pääle tulõs viil viheldä kah. Perreväe manosaamisõs piäs naanõ umma miist sannan tasoma,» opas’ Mare. 

Nuu viha, minka võõra inemise hinnäst sannah vihtva, tulõs peräh är palota, uma perre vihtu või viil tõõsõ voori ka pruuki.

Mare soovit’ kävvü sannah inne tähtsit juhtumiisi – olkõ tuus eksämil käük, mõni pikemb reis vai muialõ kotusõlõ minek. «Sõs tulõ kõik korjunu halv maaha mõskõ, et vahtsõlõ puhtana vasta minnä,» opas’ tä. Sannah käüdäs ka päiv inne suuri pühhi.

«Lõpus om nii, et ku ti tulõti sannast vällä ja teil om hää olla ni ti tahas kõiki kallista, sis võiti kimmäs olla, et nii iho ku heng saiva puhtas,» ütel’ Mare lõpõtusõs.

Unustatud ja uuesti leitud suitsusaun

 

Loe suitsusaunateemalist artiklit 07. septembril 2011 Rootsis ilmuvas Eesti Päevalehes

 

Suitsusaun: äraproovitud ja hinnatud

Traditsioonilise suitsusauna hüva leili ja tummist puupõlemislõhna hinnatakse üha enam. Väärt hoone kavandamisel peaks arvestama aga vähemalt paarisaja tuhande kroonise väljaminekuga.

Eestlane on läbi aegade olnud saunarahvas, mistõttu on ka tänapäeval paljudel meist saunatamisega hea ning eriline suhe. Sauna all peetakse üldjuhul silmas korstnaga Soome sauna, mida saab ehitada vajadusel isegi korterisse ning kütta elektriga.

Need, kellel aga ruumi isikliku hoovi näol rohkem käes, võiksid mõelda suitsusauna ehitusele. On ju suitsusaun kõige vanem Läänemere aladel tuntud ja tänini säilinud saunatüüp.

Oma nõgiste seinte, hämaruse ja lihtsate pesemistingimustega võib see küll paljusid peletada, kuid sellisena meie esivanemad sauna valmis ehitasid ning pealegi, kes seal kord juba käinud, naudib seda väga.

Järgnevalt mõned tõed, mida suitsusauna ehitust planeerides silmas pidada ning miks üldse suitsusauna ehitusele mõelda.

Saun ehita tiigi veerde

Asukoha valimisel on tuleohutuse seisukohalt oluline arvestada piisava kaugusega muudest hoonetest. Ideaalne asukoht oleks tiigi, järvekese või mõne muu veekogu kaldal, sest pärast head leili on mõnus ujuda ning end vees jahutada.

Leppoja Metsamaja saunaspetsialisti Tõnu Reinvaldi sõnul on keris sauna süda. Võrreldes Soome saunaga on suitsusauna keris mahult tunduvalt suurem.

Kerist ehitades tuleks kindlasti vältida rauast detailide kasutamist, kuna kuumuse käes tekkiv metalli kiirgus pole tervisele hea.

Sisemiste ahjukaarte ehituseks on Leppoja saunas abimaterjalina kasutatud puitdetaile, mis hiljem lihtsalt koos kütmisega ära põlesid.

Esimesed saunakütmised on äärmiselt olulised, kuna just siis eritub saunapalkidest suurem osa tõrva, mis kergesti tuld võtab. Seetõttu tuleb kütmist hoolikalt jälgida ning mitte üle kütta.

Elektrijuhtmeid on suitsusauna vedada ohtlik, sest temperatuur tõuseb saunas nii kõrgeks, et võib põhjustada juhtmete isolatsioonikihi sulamist.

Valgus paistku sauna õuest

Valgus peaks saunaruumi kumama pigem väljastpoolt ning soovitatavalt altpoolt kerise kõrgust. Kui valmistada suitsusaun palkidest, tuleks eelistada tavalist palki freesitud palgile, kuna freesimisel võib puu keskkoht paigast nihkuda, mis põhjustab palgi keerdukiskumist.

Palksaunale katust valides tasuks mõelda mätaskatusele. Peale hea väljanägemise on mätaskatus kaalult raske, mis palkhoone puhul on ainult hea, kuna soodustab palkide vajumist. Suitsusaunal peaks olema fooliumi ja kivivillaga vahelagi, et soojus välja ei kiirgaks.

Vahelagi tuleks teha lehtpuust, et tõrv saunalistele pähe ei tilguks. Soojustatud vahelae ja katuse tuulutusavad tuleks metallvõrguga sulgeda, kuna vastasel juhul võivad linnud või loomad avausest sisse pugeda ning soojustusmaterjali enda elamise sisseseadmiseks ära kasutada.

Suitsusauna põrandaks peaks olema kinnivibreeritud kruus, mille peale on ehitatud laudpõrand, betoneeritud põrand pärsib õhu liikumist.

Suitsusaunas pole mõistlik end pesta, sest vesi ja niiskus pole samuti õhu liikumisele head.

Kuus tundi kütmist

Suitsusauna kütmine kestab olenevalt sauna suurusest, välistemperatuurist ning soovitavast leiliviskamise ajast kuus kuni kaheksa tundi. Arvamus, et suitsusaun on seest silmi kipitama panevat suitsu täis, on õige kütmise puhul täiesti vale.

Kütmisel tuleks eelistada lehtpuud okaspuule, mis tagab kerisekivide puhtuse, okaspuuga kütmisel jääb kivide ümber vingu põhjustavat tõrva. Enne sauna minemist visatakse kerisele n?ö nõgileil, mis kerisel olnud nõe maha peseb, seejärel saun tuulutatakse ning leilivõtt võib alata.

Spetsialistide sõnul on igal õigel suitsusaunal oma saunavaim, kes igas saunas end isemoodi sisse on seadnud. Leppoja saunas on lausa kaks saunavaimu. Esimene neist seisab hiirvaikselt ukse kõrval pimedas nurgas ning vaatab, keda üldse sauna lasta. Teine vaim on nähtamatu, kuid tema tunneb kohe, kellel on sauna minnes peas kurjad või nurjatud mõtted, musta südametunnistusega saunalisi võib saunavaim ehmatada ja neile mitmeks päevaks nõgised jäljed peale teha.

Õhk mikroobidest puhas

Võrreldes tavalise, korstnaga saunaga on suitsusaunal mitu eelist. Suitsusauna leil on mõnusalt mahe ega kõrveta ebameeldivalt. Plussina võib nimetada puhast õhku, kuna suits võitleb edukalt bakterite ja mikroobidega ning takistab nende paljunemist.

Omaette väärtus on ainult suitsusaunale omane lõhn. Miinusena võib välja tuua tahmased seinad ja saunaruumi, mistõttu soovitatakse saunakülastajal istumisalus lavale ühes võtta.

Maksumus sõltub kasutatud materjalidest

Suitsusauna ehituse maksumus sõltub suuresti sellest, kui palju ise ära teha ning kui palju teha lasta.

Samuti on määravaks materjali valik. Suur hinnavahe on näiteks männi-, lepa- ja haavapalgil. Muudest materjalidest tunduvalt odavam on mätaskatus.

OÜs Palk Projekt, mis tegeleb muu hulgas ka suitsusaunade tootmisega, algavad suitsusauna hinnad 200 000 kroonist ning lõpphind sõltub suuresti tellija soovidest.

Palkmajade ehitajad arvestavad maksumust seina ruutmeetrihinna järgi, nii oleks mõistlik küsida pakkumist mitmelt tegijalt.

Tuleohutus on väga oluline

Suitsusauna kütmiseks on kolm levinumat moodust:

õigesti kütmine, mille tulemusel jääb saun mõnusalt kuum;

kasinalt kütmine, mistõttu võib saun üsna külmaks jääda;

ülekütmine, mille tagajärjel võib saun sootuks maha põleda.

Viimast silmas pidades peaks suitsusauna ehituse kavandaja valima sauna tarvis välja koha, mis muudest ehitistest veidi eemale jääks. Sauna küttes ei tohi jätta tuld järelevalveta ning tuleb jälgida, et suitsu tuleks ikka kerise all olevast ahjust, mitte kuskilt mujalt.

Temperatuur tõuseb saunaruumis kütmise ajal üpris kõrgeks, mistõttu süttimise oht on suur.

Hoides sauna ust kinni, on värske õhu pealevool saunaruumi takistatud ja süttimise oht väiksem.

Kõige kurvema saatuse puhul, milleks on tulekahju, soovitavad kogenud saunaehitajad päästa sauna südame ehk kerise.

Soovitus

Kellel tahtmist ja pealehakkamist, võiks suitsusauna ehitusele tõsiselt mõelda. Võttes arvesse suitsusaunade vähesust Eestis, oleks ehitis pereliikmete ja sõprade-tuttavate seas kindlasti hinnatud lõõgastumispaik.

 

(Äripäev, 07.05.2007)

Link: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3578/new_eri_artiklid_357810

FaLang translation system by Faboba