Suitsusaunu on kajastatud avaldatud raamatutes ja uurimustes:

Reimets, Gert, 2015. Võromaa suitsusaunakombestik kanti UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Artikkel Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna teadusajakirjas Studia vernacula 6: Silmnähtav=The manifest. Viljandi: Eesti Loomeagentuur, 2015, lk 180-183.

 

Eichenbaum, Külli, 2015. Vana-Võromaa suitsusaunakombed kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Artikkel väljaandes Rahvakultuuri aastaraamat 2014. Tallinn, Rahvakultuuri Keskus 2015, lk 22-25.

 

MTÜ Vanaajamaja ja Ahto Raudoja, 2014. Setomaa: traditsioonilise arhitektuuri põhijooni / [toimetaja Helen Külvik]; SA Seto Instituut, lk 41-46.

 

Eichenbaum, Külli ja Eller, Kalle, 2013. Suitsusaunade põlengutest ja nende ärahoidmisest.  suitsusaunade tuleohutust. Artikkel Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna teadusajakirjas Studia vernacula 4: Lugusid materjalidest =Stories about materials. Viljandi: Eesti Loomeagentuur, 2013, lk 157-164.

 

Bardone, Ester, Tamm, Epp 2013. Suitsusaunapärandi loomisest Võrumaal. - ERM aastaraamat nr 56 (2013), Tartu 2013, lk 95-129.

 

Võsu, Ester, Sooväli-Sepping, Helen 2012. Smoking out local traditions? Identity and heritage production in southeast estonian rural tourism enterprises. Folklore vol. 51 2012 Electronic Journal of Folklore, lk 77-108 (doi:10.7592/FEJF2012.51.vosu-soovali)

 

Nork, Siiri 2012. Saun kui püha koht ja sellega seotud kombestik: võrumaalt kogutud arhiivi- ja välitöömaterjalide näitel. Bakalaureusetöö: Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, kultuuriteaduste ja kunstide instituut, etnoloogia osakond. Tartu.

Loe lähemalt: Siiri_Nork_bakalaureusetoo_2012.pdf

 

Tamm, Epp 2011. Suitsusauna teadvustamine vaimse kultuuripärandina Võru valla elanike seas. Bakalaureusetöö: Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, kultuuriteaduste ja kunstide instituut, etnoloogia osakond. Tartu.

Loe lähemalt: epp_tamm_bakalaureusetoo_2011.pdf

 

Ansper, Andres 2011. Igamehe suitsusauna-aabits. Lõputöö: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, rahvusliku käsitöö osakond, rahvusliku ehituse eriala. Viljandi: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.

Loe lähemalt: andres_ansper_tyvka_loputoo.pdf

 

Tammekivi, Tarmo 2008. Männiku metsatalu suitsusaun. Lõputöö: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, rahvusliku käsitöö osakond, rahvusliku ehituse eriala. Viljandi: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.

Töö kajastab traditsioonilise suitsusauna ehitamisega seonduvat. Saun tehti Mulgimaal, turismitalu vajadusi silmas pidades. Loe lähemalt:

Loputoo_Tammekivi_REIV_Manniku_Metsatalu_suitsusaun.pdf

 

Habicht, Tamara 2008. Eesti saun . Raamat, 184 lk. Esmatrükk 1972; kordustrükk AS Kirjastus Ilo, 2008.

Põhjalik jooniste ja fotodega illustreeritud monograafia Eesti sauna ajaloost, sauna ehitustehnikatest, saunatüüpidest ja nende paikkondlikest erijoontest, sauna sisustusest, saunast kui elamust, sauna ja meditsiini seostest ja saunaskäimise kombestikust rahvapärimuses.

Karl Tihase 2007. Eesti talurahvaarhitektuur. Raamat. Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, Tallinn 2007. Esmatrükk: kirjastus “Kunst” 1974. Peatükk “Saun” lk 260-268.

 

Vuolle-Apiala, Risto 2005. Suitsusaun: traditsiooniliste suitsusaunade kavandamine ja ehitus. 113-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites raamat sarjast Ehitaja raamatukogu. Soome keelest tõlkinud Anu Nõulik. Tallinn: Ehitame

 

Raamat Hüva leili! Kirjastus “Olion” Tallinn 2002. Autorid Vello Lään, Valdur Tamming. 183 lk.

Ülevaatlik raamat kõigest saunaga seotust – ajaloost, eri maade saunadest ja tavadest, erinevatest saunaliikidest ja nende kujunemisest, saunas käimisest, teistest toimingutest seoses saunaga, erinevate saunade ehitamisest, saunaseltside tegevusest Eestis ja mujal. Suitsusaunast on juttu lk 109-111.

 

Habicht, Tamara. Kagu-Eesti taluehitused XIX sajandi teisel poolel – XX sajandi algul. Dissertatsioon ajalookandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks, 3 köidet, 1965. ERM raamatukogu käsikirjalised uurimised.

Saunadest Kagu-Eestis on põhjalik ülevaade koos andmetega, joonistega ning fotodega lk 217-259. Kirjeldatud on nii ehituslikke detaile kui ka ehitamisel pruugitud tarkusi. Uurija edastab saunas käimisega seotud kombeid ning teadmisi. Juttu on ka sauna teistest kasutusaladest (ravimine, villase rõiva vanutamine, istjate pidamine saunas). Uurimise ajal on valdav enamus Kagu-Eesti saunu suitsusaunad, puhtaid saunu on vähe. Uurimuses on esitatud suhtarvudena 1960 aasta andmed, mitu inimest tuleb ühe sauna kohta sel ajal kehtinud adminjaotuste kaupa:

Räpina rajoon 5,5 ühe sauna kohta

Põlva rajoon 4,6 inimest ühe sauna kohta

Võru rajoon 4,7 inimest ühe sauna kohta

Antsla rajoon 8,0 ühe sauna kohta

Valga rajoon 7,3 ühe sauna kohta

Mujal Eestis on need arvud suuremad, ehk siis võib järeldada, et saunade esinemissagedus on väiksem. Arvandmete puhul on loetud kõik saunatüübid kokku.

 

 

FaLang translation system by Faboba