Epp Margna<\/p>\n
artikkel ajakirjas Eesti Loodus 2012\/6-7<\/p>\n
Suitsusaun, l\u00f5unaeesti keeli sav(v)usann, on Eestis taas au sisse t\u00f5usmas. Enamjagu seda t\u00fc\u00fcpi saunu asub Kagu-Eestis: V\u00f5rumaal ja Setumaal. Suitsusaunal on t\u00e4htis osa meie p\u00e4randkultuuris, seet\u00f5ttu tahavad v\u00f5rokesed saada sellele UNESCO kaitse. <\/strong><\/p>\n \u201ePaganuseaegsel eestlasel oli kaks p\u00fchadust: hiis ja saun. N\u00e4ib, et viimane esimese \u00fcletab. [—]. Kristlus lisas neile kahele p\u00fchadusele veel kolmanda juurde, nimelt kiriku, \u00fchtlasi endiste p\u00fchaduste kohta lugupidamist alandada, n\u00f5rgendada p\u00fc\u00fcdes. Hiie suhtes on see tal h\u00e4sti \u00f5nnestunud, palju v\u00e4hem sauna suhtes. Saun naudib ikka veel lugupidamist ja n\u00f5uab enesele t\u00e4htsa osa maaelanikkude elus, kuigi sauna t\u00e4htsus enam endise aja k\u00f5rgusele ei ulatu, [—]<\/p>\n S\u00fcndimisest surmani leidsid inimelu ise\u00e4ralikud s\u00fcndmused aset saunas. Saunas s\u00fcnnitati, saunas viibiti kosja ja pulma ajal, saunas p\u00f5etati haiget, saunas lasti kuppu ja soont ja saunas heitis haige hinge. Saunas, aga ka ristteel, tehti kratti, pisuh\u00e4nda, lendvat ja v\u00f5eti m\u00f5nesugust n\u00f5idust ette. L\u00fchidalt: saun oli muistsele eestlasele m\u00f5nesuguste eriliste toimingute, taigade kordasaatmise kohaks\u201d [1: 28\u201329].<\/p>\n See Mattias Johann Eiseni tsitaat p\u00e4rineb 1934. aasta Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatust. Selles v\u00e4ljav\u00f5ttes on kirjas enam-v\u00e4hem k\u00f5ik oluline suitsusauna t\u00e4henduse kohta maarahva jaoks. Paraku tundis juba Eisen oma kirjutises muret, et juba Eisen oma kirjutises muret, et suitsusauna enam v\u00e4\u00e4riliselt ei hinnata ja et uuema aja saunad ja saunakultuur on muutunud [1]. M\u00f5istagi on aeg muutnud ka saunu ja saunakombeid. K\u00fcllalt sagedasti tuleb t\u00e4nap\u00e4eval ette, et n\u00e4iteks P\u00f5hja-Eestist p\u00e4rit inimene pole suitsusauna kunagi n\u00e4inud, r\u00e4\u00e4kimata seal k\u00e4imisest.<\/p>\n Eesti l\u00f5unapoolsemas osas, eriti Kagu-Eestis, on pilt siiski pisut teine. Vanal V\u00f5rumaal ja Setumaal ei ole suitsusaun k\u00fclapildis t\u00e4nini erandlik, vaid pigem tavap\u00e4rane. Veel v\u00e4hem kui sada aastat tagasi oleks v\u00f5inud nii \u00f6elda ka n\u00e4iteks Saaremaa kohta, praegu aga annab suitsusaunu Saaremaal otsida. Moodsa ja nn. puhta sauna pealetung on suitsusaunad k\u00f5rvale t\u00f5rjunud.<\/p>\n Suitsusauna traditsiooni vanuse kohta ei ole meil selget, \u00fche daatumiga m\u00e4\u00e4ratud vastust. V\u00f5rumaa omakultuuri ja rahvusliku palkehituse spetsialist Kalle Eller on suitsusauna ajaloost kirjutanud nii: \u201eVanarahvas vastanuks sellele: saun on olemas aegade algusest. Ja see vastus oli iseenesest \u00f5ige, see t\u00e4hendas, et see on olnud meil alati ning n\u00f5nda on see olnud m\u00e4letamatutest aegadest. Et sellesse ajalukku v\u00f5i kultuurilukku s\u00fcveneda, tuleb vaadata sauna kui n\u00e4htust laiuti, maa-alaliselt\u201d [3: 119].<\/p>\n Kalle Eller t\u00f5deb, et v\u00f5rokeste ja nende naabrite tartumaalaste suitsusaunad on \u00fcsna sarnased, setode oma veel sarnasem, kuid pisut rohkem eristub mulkide oma. Aga sarnasusi on neil k\u00f5igil kaugelt rohkem kui erinevusi. Eestist kaugematel aladel erinevused suurenevad, \u00fcldiselt ei erine aga Ida-Soome ja P\u00f5hja-Karjala vana saun kuigi palju l\u00f5unaeestlaste suitsusaunast. Veelgi enam, k\u00fcllalt sarnased on ka kogu P\u00f5hja-Venemaa ning meie h\u00f5imurahvaste saunad Volga aladel ja Uuralites, samuti P\u00f5hja-L\u00e4tis. Elleri hinnangul seostubki saun eelk\u00f5ige Uurali rahvaste kunagise asuala ning selle l\u00e4hema \u00fcmbrusega [3: 119].<\/p>\n Kalle Eller lisab: \u201eGlobaalses m\u00f5\u00f5tmes on see kuumuse ja higistamisega seotud, uskumusi ja taigu t\u00e4is kultuur n\u00e4htavasti vanem kui meie maailmanurga seosed selle kultuuri ning palkehitise vahel. H\u00e4sti tuntud on P\u00f5hja-Ameerika p\u00f5lisrahvaste higistamistelk ning viimasele k\u00fcllaltki l\u00e4hedane higistamiskoobas Mesoameerikas. M\u00f5lema kultuuripiirkonna jaoks on t\u00e4htis pikk viibimine kuumuses, higistamine, mediteerimine mitmesuguste taigade ning kommetega. T\u00e4htsad on l\u00f5hnaained ja rohud. Pesemine v\u00f5i \u00fcldse veeprotseduurid on sellejuures teise- v\u00f5i kolmandaj\u00e4rgulised\u201d [3: 119].<\/p>\n Arvamus, et suitsusaun ei puhasta mitte ainult ihu, vaid ka hinge, on p\u00e4ris kindlalt j\u00f5us ka praeguste saunaomanike seas. Sauna kui p\u00fchadust austavad siiski v\u00e4hesed pered. Pigem on allesolev suitsusaun ajast aega kodu\u00f5ues olnud ehitis, millest on saanud kodu asendamatu osa. Kel suitsusauna maik ja tunne teada, see tema v\u00e4\u00e4rtusi niisama lihtsalt ei unusta.<\/p>\n On peresid, kus majja on ehitatud k\u00fcll du\u0161iruum v\u00f5i vannituba ja vahest ka n\u00fc\u00fcdisaegne saun, aga \u00fcksiti hoitakse t\u00f6\u00f6s suitsusauna. Ihu v\u00f5ib ju vannis puhtaks pesta, aga luud-kondid, r\u00e4\u00e4kimata hingest, vajavad ikka korralikku saunaleili. See annab j\u00f5udu j\u00e4lle uue n\u00e4dala t\u00f6\u00f6dele vastu minna.<\/p>\n Suitsusaunad on olnud ka k\u00f5ige paremad \u201ekosulad\u201d, h\u00e4vitades t\u00f5vetekitajaid. Ahjuk\u00fctmise ajal ruumis olevas puusuitsus leidub palju niisuguseid aineid, mis tapavad \u00e4kilisi taude p\u00f5hjustavaid baktereid.<\/p>\n Ehitamisest.<\/strong> T\u00e4nini s\u00e4ilinud vanades saunades ilmneb saunakultuuri p\u00f5liseid juuri. Nii paari aasta kui ka paarisaja aasta vanused suitsusaunad annavad suurep\u00e4rase \u00fclevaate nende ajaloolisest ja ehituslikust arengust. Just Saaremaal oli m\u00f5ned aastad tagasi v\u00f5imalus pildistada ja m\u00f5\u00f5ta paari ligi 200-aastast v\u00f5i isegi vanemat sauna.<\/p>\n Vanad ehitustavad s\u00e4ilisid suitsusaunade puhul eriti kaua. Nii ehitati saunad veel 19. sajandi l\u00f5pul ja m\u00f5ned t\u00e4nap\u00e4evalgi ilma vundamendita nagu sajandeid varem. Ainult nurkade alla asetati suured maakivid. Vundamendi valamise komme on p\u00e4rit m\u00f6\u00f6dunud sajandi kahek\u00fcmnendatest-kolmek\u00fcmnendatest aastatest. Vanasti ehitati saunad \u00fcldjuhul tahumata okaspuupalkidest, soojapidavuse suurendamiseks topiti palgivahedesse sammalt. Eelistatud ehitusmaterjal oli m\u00e4nnipuit, kuid m\u00f5nel pool kasutati ka lehtpuud, eriti haaba.<\/p>\n Vanemat t\u00fc\u00fcpi ristpalksaunad olid \u00fcheruumilised. Sissek\u00e4ik paiknes neil otsaseinas, kus vanematel hoonetel oli ka laiem r\u00e4\u00e4staalune. Eeskoda asendas sauna ette p\u00fcstitatud p\u00fcstkoda, kus \u00fchtlasi soojendati vett ja riietuti. Alates 19. sajandi teisest poolest levis siinmail kaheruumiline saun, mis on praegugi Eestis allesolevate suitsusaunade puhul k\u00f5ige tavalisem.<\/p>\n Saunad olid eri suurusega: suuremates taludes ruumikamad, v\u00e4hemates majapidamistes v\u00e4iksemad. Kindlaid m\u00f5\u00f5te ega reegleid pole. \u00d6eldi, et paras saun peaks olema nii kaheksa jalga lai ja teistpidi 10\u201312 jalga ehk umbes 2,5 x 3 meetrit, k\u00f5rgust peaks olema parajalt mehejagu [2]. Soomlasedki on pidanud hea suitsusauna v\u00e4himateks m\u00f5\u00f5tudeks 2,5 x 2,5 m, kuid \u00fcle 5 x 5 meetri suurust saunaruumi pole vajalikuks peetud. Samas pole suitsusaun tavaliselt p\u00e4ris ruudukujuline.<\/p>\n Kui t\u00e4nap\u00e4evase, Soome sauna leiliruum v\u00f5ib sageli olla \u00fcsna tilluke, siis suitsusauna puhul ei saa leiliruumi l\u00fchim sein olla kuigipalju alla 2,5 meetri, sest suitsusauna keris on v\u00f5rreldes poest ostetava rauast Soome sauna kerisega palju suurem. Suuruse erinevus on tingitud k\u00fctmisviisist: Soome saunas k\u00f6etakse kerist kogu saunask\u00e4imise aja, suitsusaunas aga k\u00f6etakse keris kuumaks enne sauna minekut ja saunatamise ajal enam puid alla ei panda. Keris peab olema nii suur, et kogu saunatamiseks vajalik kuumus oleks talletunud.<\/p>\n Nagu elamuilgi, nii olid ka saunadel valgusavad vanasti ilma klaasita, neid suleti l\u00fckandluugiga. L\u00f5una-Eestis \u00f6eldi sellise valgusava kohta paja. \u00dcksikjuhtudel v\u00f5ib m\u00f5nel vanal saunal seda leida veel t\u00e4nap\u00e4evalgi. 19. sajandi teisel poolel ja viimasel veerandil hakati saunadele tegema klaasaknaid. Algul olid need v\u00e4ikesed, \u00fche v\u00f5i kahe tillukese ruuduga, hiljem juba suuremad, nelja ruuduga.<\/p>\n Vanadel saunadel oli eriline suitsuava seina \u00fclaosas lae all, m\u00f5nikord ka ukse kohal. Saaremaal on selle kohta \u00f6eldud repneauk, L\u00f5una-Eestis vinguauk v\u00f5i paja. Hiljem levis ka tuulutuskorsten.<\/p>\n Ahi tehti suitsusaunadel maakividest, paekivialadel ka paest. Vanemad ahjud on lahtise maakivist kerisega. K\u00f5ige vanemad ahjud on olnud ilma sideaineta, suurtest kividest nagu kivihunnikud. Niisugune lihtne ahi on kindlasti vanem kui palkehitised. L\u00f5una-Eestis on lahtine keris ka t\u00e4nap\u00e4eval k\u00f5ige levinum, ent Saaremaal on enim levinud kinnine keris.<\/p>\n P\u00f5hiline ahjumaterjal maakivi asendus eelmise sajandi esimesel veerandil tellisega. N\u00f5ukogude ajal kasutati saunakeriste valmistamisel ka mitmesuguse kuju ja suurusega raudvaate ja t\u00fcnne, aga tavap\u00e4rase arusaama j\u00e4rgi rikkuvat liigne rauakogus suitsusauna hoopiski \u00e4ra.<\/p>\n Kerisekive valiti hoolega. Paremaks peeti mererannast v\u00f5i ojadest korjatud siledaid kive. Kivi pidi olema tihe ja tume. Kui kerisekivid l\u00e4bi p\u00f5lesid, tuli need v\u00e4lja vahetada. Seda tegevust nimetati kerise puistamiseks. Pidevalt kasutusel oleva sauna kerisekive tuleb vahetada paari-kolme aasta tagant.<\/p>\n Saunasisustuse hulka kuulub enamasti k\u00fclg- v\u00f5i tagumises otsaseinas asuv lava. Lae ja lava vahet on tavaliselt umbes meeter v\u00f5i natuke enam. Laval peab olema nii palju ruumi, et istuja pea ei puutuks lakke. Lava tehakse lehtpuulaudadest, et see oleks alati puhas ega ajaks vaiku. K\u00f5ige paremaks peetakse haavapuust lava.<\/p>\n Tervet artiklit loe ajakirjast<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Epp Margna artikkel ajakirjas Eesti Loodus 2012\/6-7 Suitsusaun, l\u00f5unaeesti keeli sav(v)usann, on Eestis taas au sisse t\u00f5usmas. Enamjagu seda t\u00fc\u00fcpi saunu asub Kagu-Eestis: V\u00f5rumaal ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[19],"tags":[],"class_list":["post-587","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suitsusaunast-et"],"yoast_head":"\n