Avaldatud: 31 March, 2015

Harju Ülle, Uma Leht

Minevä nädäli oll’ MTÜ Vanaajamaja Mooste opikeskus saagmisõ ja puurmisõ hellü täüs – huvilidsõ opsõ savvusanna ragomist.

«Taa oppus oll’ päämidselt vällämaalaisilõ, a kats eesti miist olli kah pundih,» selet’ oppust vidänü vanaperädse ehitüskunsti meistri Palolilli Margus (32). Sääne rahvusvaihõlinõ palkhuunõ ragomisõ oppus oll’ Moosten joba tõnõ.

«Seost tulõ harilik Lõuna-Eesti sann ede- ja leiliruumiga,» kõnõl’ Palolill opihuunõ kotsilõ. Sannakõsõga olli pääle naanu paar eelmist opigruppi, seo punt sai kuvvõ pääväga kats palgirita pääle. Edesi lätt sann järgmädse opipundi kätte.

«Kats opnut miist tennü üte ria üte pääväga,» hinnas’ Palolill opilaisi ja meistride tüü vaiht. «Taa tüü tundu opilaisilõ inne lihtsämb, ku periselt oll’. No ega ma ei oppa kehväste tegemä kah, iks püvvä kõrdapite opada ja sis om vaiva muidoki hulga rohkõmb.»

Kuus aastakka palkhuunõ ragomist opanu Palolilli Margus hinnas’, et algajalõ om kõgõ rassõmb moodorsae hoitminõ ja tuuga tüütegemine. «Esiki ku olõt mõtsatüüd tennü, om seo tüü tõistmuudu ja piät ümbre opma.»

«Mul om Lääne-Virumaal Laekveren vanavanõmbidõ käest perändüses saad rehetarõ, mille alomadsõ palgiria piät är vahetama,» põhjõnd’ opma tulõmist tulõvanõ (6. mahlakuust pääle) muinsuskaitsõammõdi päädirektri Raie Siim (37), kiä inne presidendi kantselei tüüd juhtsõ.

Kiviõlist peri Siim om opnu ka pottsepätüüd ja maakiviehitüst, tsiht om esi uma rehetarõ kõrda tetä.

Tä ütles, et egäüts võissi võtta aigu ja märki asjo pääle, mille nä omma perändüses saanu. «Küsümüs ei olõ müüblin, ollõkapan vai hobõsõvankrin, a tuun, midä nä meile tähendäse,» kõnõl’ tä. «Mi ei hoia objekte, a näide tähendüst. Ku asi tähendäs perre- vai kogokunnalõ midägi, sis tulõssi seo alalõ hoita.»

Võrokõisilõ ütel’ muinsuskaitsõammõdi tulõvanõ juht, et savvusannaperändi UNESCO ilmaperändi nimekirja saaminõ om hää kotus, kost naada hindä jaos perändit vallalõ seletämä. «Ku terve ilm arvas, et sannaperänd om mi kõiki ütine peränd, hiinlaisi uma kah, sis om vast Võromaal viil midägi, miä sändse pilguga kaemist väärt om.»

Vällämaalaisilõ oll’ oppus inämb sääne teküs ja põnnõv puhkamisõ viis. Et puutüükunst om egäl maal esisugumanõ, sis jakku huvvi ka opnuil puuseppil. «Põh’amaiõh om palkhuunõ ragomisõ kommõ pikält alalõ hoitu ja inämb läbi märgitü,» ütel’ Palolilli Margus. «Ameerikah ehitedäs külh palgist, a vara ei tetä, pandas palgi ütstõsõ pääle ja mätsitäs lihtsäle savi ja muu sändsega kinni. Inglüsmaal ehitedäs päämidselt prussõst.»

«Taha saia tsipakõsõ teedä väiku puuhuunõ ehitämise kotsilõ ja ka tiidmiisi Eestist,» selet’ Londoni liinavalitsusõ ammõtnik Huw Davies (42) tuud, mille tä sõit’ Moostehe sannaragomist opma. «Tii muido kontoritüüd ja seo om hää vahelus lavva takan istmisõlõ. Ma ei usu, et tulõ võimalus Londonihe sääne sannakõnõ pistü panda!»

Uma Leht nr 331

31.03.2015

<< Tagasi