Savvusann logo

Suitsusauna ehitamisest

Sanna’ om tettü läbi ao elämisest kavvõmbalõ, selle et sann või palama minna.

Kotus kaetas koheski lumbi, lätte vai viiga kotusõ viirdõ, ku sääne ligi om. Säält om lihtsamb sannavett tuvva. Ku sai, raoti sann üles niimuudu, et õdagupooline päiv paistu sannaussõ pääle. Sann tetti sändse suurusega, et pere mõskma mahtunu , a sanna kütmises ülearrvu pallu puid es kulunu.

Sanna ehitamise moodu om vanast olnu Eesti eri kanten esimuudu ja tuud om viil täämbägi vannu sannu man nätä. Päämine vaih om tollen, kohekotsilõ ehitedes keres ja kuimuudu om sannalava pantu, ku ussõ päält sisse kaija. Esisugudsõ omma olnu ka keresse nii materjali ku vällänägemise poolõst..

Vahtsõ sanna ehitämise man om iks kaetu, kuimuudu külä pääl tõse sanna om tettü ja tetti sis niisamatõ. Ku inemise naksi inämb ütest  paigast tõistõ elämä minemä, naksi ka sannu ehitämise moodu muutuma. Ao joosul  om muutunu ka ehitüse materjali.

Ku õigõ vanast olli sanna üte kambrega, sis aopikku om sannule naadu ehitämä vüürüst manu. Hoobis vanast laoti sannakeres maakivvest vai lubjakivvest üles, a puultõist aastagasata tagasi tulli ehitüste savikivi’ ja keresse tegemisel naadi noid pruukma. Innembi panti sann saisma suuri nukakivvõ pääle, nüüt valõtas kõgele sainalõ kundamendi’ ala. Sannakatust om katõt kisklauduga, sis laastõga ja prõlla om lastukatusside kõrval nätä eterniiti, plekki vai aotlist tõrvapappi. Vanõmba kelpkatussõ asõmal tetäs viiluga katussit. Pajamulgu kotusõ pääl om inämbüsi joba akõn. Maapõrmandu asõmal omma laudust põrmandu.

A sanna´ ehitedes iks palgõst ja tegemise man om mõistlik rehkendä vannu ehitüstarkuisiga. Sis saa sann kõrralik ja pedä pikält.

Vahtsõ savvusanna ehitamise kotsilõ võit manu lukõ ja ehitamise jaos api saija savvusanna ehitämise oppusest, mille om kokko pandnu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusligu ehitüse eriala üliopilanõ Ansperi Andres. Juhatusen om valla seletet lõunõeesti savvusanna ehitüse tava, kirotet sannaehitüse materjalest, opatas ehitüst ja andas ka rehkendüisi, miä sanna tegemine masma lätt ja ku pallu aigu om vajja, ku tahat hindä perrele sanna ehitä.

Ku esi ehitustüüd ette võtta ei saa, küsü nõvvu ja api Vana Võromaa ehitüsmeistride käest. Tahat ehitä vahtsõt sanna vai praavita vanna – neo mehe mõistva avita, tiidvä kohapäälitsit ehitüskuntse, tundva materjaali ja ehitäse käsitsi palkhuunit.

Hino talu suitsusauna kerise rekonstrueerimine

Savvusanna süämes om keres. Keres om seo, miä and egäle sannale esimuudu henge ja hõngu. A kõik midä pruugitas, tuu kulus. Nii tulõ ka sannakerest aigaolt praavita vai hoobis vahtsõst üles ehitä.

Savvusanna ehitajale vai remontjale või abis ja märgutusõs olla väiku seletüs, kuis käve Hino talo savvusanna keresse vahtsõst ülesladumine 2014. aastaga sügüse. Keresse remondis olli appi kutsut sändse tüü asjatundja ja meistri Agu Allikivi. Käealotses oll Gert Reimets, rahvusligu ehitüse üliopilane Viljandi kultuurakadeemiast. Timä pandsõ kirja, kuimuudu käve keresse remont. Asjaosaliisi lahke loaga saava kõik huviliidse seod lukõ: Hino talu suitsusauna kerise rekonstrueerimine