Savvusann saa hää, ku tä om häste köet. Ega sann om tsipa esimuudu, tuuperäst piät sanna kütma inemine, kiä sanna tiid ja tund. Vanast oll sanna kütmine perre vanembide naisi tüü. Täämbäses om tu tava jo muutunu, a egäl sanna om iks kimmäs kütja olõman.

Savvusanna kütmise man tulõ õigõ mitund asja teedä:

• Ku sa elon olõ ei sanna kütnü, sõs piät meelen pidämä, et ülearvo iks massa ei puid ala aia.
• Sanna kütt iks üts inemine, kütjät poolõ päält vaihta saa ei. Sanna kütmise man piät aigo olõma ja asja tulõ vagatsõlt võtta.
• Ku sannan om pajamulk vai midägi säänest, sõs tulõ taa iks alostusõs valla tetä. Egä sann om esimuudu, kattõ ütesugumast olõ ei olõman.
• Ku tuld alostat, sõs olõ ei vaia ahoalost viimätseni puid täüs aia. Uma käega är kül muud aho ala ajagu ei ku leppä.
• Puid tulõ vahtsõst pääle panda iks sõs, ku alt ei olõ joudnu viil kõik otsani är palla. Üts ahotäüs palas nii tunn-puultõist, kokko kulus säändse parra suurusõga sanna kütmises kolm-neli ahotäüt, asi olõnõs muidoki ilmast ja sanna suurusõst.
• Ku sann nakkas jo „savvu süümä“, tuu tähendäs, et põrmandust miitre jago vai kipõn pääle olõ ei pia sukugi savvu, sõs panõ sanna uss kas peris kinni vai jätä õnnõ tsipakõnõ valla. Ku sann „süü savvu“, sõs om kütmine joudnu inämb-vähämb poolõ pääle.
• Ku perämäne ahotäüs om nätä är palanu, sõs sekä hüdse läbi, et sinnä es jäänü üttegi puulpalanut jupikõist. Sõs panõ pajamulgu vai sääntse kõik kinni ja lasõ sann saistus tükk aigo. Mõni perremiis pidä õigõs, et ahost tulõ pääle kütmist kõik hüdse vällä võtta, selle et sõs saa rutõmb sanna minnä ja sann ei jää mõros. Tõsõ jäl tiidvä, et hüdse piävä jäämä koldõhe ja näid ei või inämb puttu, nii pidävät sann parõmbahe lämmind seen. Õigus või olla mõlõmbil, selle et sanna võivaki olla esisugumadsõ.
• Ku sann om pia är saistunu, sõs pühksä laba ni põrmand üle, mõsõ akõn lämmä viiga puhtas ja sõs hiidä tsipakõnõ karmulõunõt. Tuud lastas puulvallalõ ussõst vällä nii paar-kolm minotit ja perän pandas uss jälki kinni. Ku sannan omma viha olõman, sõs om paras aig viha vette likku är panda.
• Ku sannalidsõ nakkasõ tulõma, sõs näütä näile tiidmises kätte, kohe rõiva panda, kost lämmind vai külmä vett saa, ja ku mõnõl omma ollõ üten, sõs kohe neo är panda.
• Sann om mi rahval mito tuhat aastakka vana ja tedä piät avvustama.

Ku sannan om kõrralik keres, köetas õigõ puuga ja sannakütja tund umma tüüd, saa kimmäle makus sann, kon lämmind om küländ, hengädä om hää ja mõrrot olõ-i sukugi. Säändsen sannan kävven praavus tervüs, saat mitu kõrda lõunt võtta, vihta lüvvä ja iho häste kerges.