Eesti Filharmoonia Kammerkoori muusikalavastuse

„Suidsusannasümfoonia“ aigu olnu lisaprogrammin 

tetti nelläpäävä, 1. põimukuu pääväl  2019 valla 

SUIDSUSANNANÄÜTÜS

17.00 Vana-Võromaa elavat suitsusaunakultuuri tutvustava näituse avamine Mooste mõisa Veskiteatris.

Näituse fotograaf Andres Treial ja projektijuht Kati Taal.

Pärast Moostes suitsusaunapäevadel eksponeerimist läheb näitus mööda Vana-Võromaad rändama. Head teed! Järgmised peatuskohad on Ökofestival 16.-18. augustil Karilatsis ja Põlva Kaubamaja kohvik.

Fotonäitus “Mõskmisõ luuminõ” räägib tänapäevase loo inimestest ajaloolisel Võrumaal, kelle jaoks suitsusaunapärand on nende igapäevase elu loomulik osa.

Saun on olemas olnud eestlaste elus juba aegade algusest peale. Suitsusaunakultuuri täpset vanust on võimatu määrata, kuid lisaks eestlastele on suitsusaun levinud näiteks ka lätlastel ja paljudel teistel soomeugri rahvastel. Lõuna-Eestis, eriti Võrumaal, kuulub suitsusaunas käimine siinsete inimeste tavapärase elulaadi juurde. Suitsusauna olemasolu maja juures ja selle kütmine on niivõrd loomulik, kuid samas asendamatu osa siinsete inimeste identiteedist.

Võrokese jaoks on suitsusaun rohkem kui lihtsalt paik, kus harida puhtaks ihu. Sauna on peetud pühaks paigaks ja ka tänapäeval suhtutakse sellesse austuse ja lugupidamisega. Öeldakse, et suitsusaunas saavad puhtaks nii ihu kui ka hing. Duši all võib ju käed-jalad puhtaks pesta, kuid luud-kondid, rääkimata hingest, vajavad korralikku saunaleili, mis puhastab mõtted, korrastab vaimset tasakaalu  ja aitab uuele töönädalale värskena vastu minna.  Juba Eisen kirjutas 1934. aastal, et eestlastel on kaks pühadust: hiis ja saun.

Sündimisest surmani leidsid inimelu iseäralikud sündmused aset saunas. Saunas sünnitati, saunas viibiti kosja ja pulma ajal, saunas põetati haiget, saunas lasti kuppu ja soont ja saunas heitis haige hinge. (Eisen, Matthias Johann 1934. Saun ja vihtlemine. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat VIII: 29.)

Tänapäeval on kadunud rikkalik saunakombestik saunast kui pühast kohast, kus sünniti, raviti ja siit ilmast lahkuti, kuid sellegipoolest on saun inimestele ka praegu midagi palju rohkemat kui pelgalt pesemiskoht. Saunaga on ka tänapäeval seotud kindlad tavad ja kombed, mis on inimestele nii omased ja loomulikult, et neid sageli ei osatagi pidada erilisteks.

Suitsusauna pehme maheda leili sees, pimedas ja tahmast mustas, madalas saunaruumis on inimene nii füüsiliselt kui ka vaimselt alasti, kõigist oma kihtidest ja maskidest vaba. Nagu ka teistes pühaks peetud kohtades ei kuulu saunaskäigu juurde tülitsemine, kiirustamine ja halva rääkimine teiste kohta. Sauna juurde kuuluvad ka tänapäeval oma saunasõnad ja ütlemised, mida iga pererahvas kasutab omal viisil. Üle Lõuna-Eesti on levinud sauna sisenedes tervitamine ja hea soovimine sõnadega “Jummal sekkä”. Kiirustamata ja mõtestatud saunaskäik pakub hoopis teistsuguse naudingu, mida ei asenda ükski teine saun.

Näitus viib meid retkele mööda suitsusaunaga seotud valitud tegevusi alates sauna ehitamisest kuni saunaga seotud töödeni (liha suitsutamine saunas).  Nõnda näeb näitusel lisaks leili viskamisele, vihtlemisele ja saunatamisele endale ka suitsusauna ehitamiseks vajalike palkide metsast väljavedu hobustega, sauna ja kerise ehitamist ja kerisekivide hooldamist, sauna ettevalmistamist kütmiseks, vee ja puude toomist sauna, viha tegemist, talvel kuumast saunast jääauku hüppamist ja peale sauna puhkamist/hinge tõmbamist.  Kuna saunas käiakse kogu perega ja sauna ettevalmistuse juures osalevad pidevalt ka lapsed (kasvõi passiivses rollis), on suitsusaunakombestiku edasikestmine kindlates kätes ja ning saunaskäimise nippe õpivad lapsed oma vanemate kõrvalt saunaga toimetamisi jälgides loomulikul viisil.

Andres Treial on elukutseline fotograaf alates aastast 2000 ja teinud koostööd enamuse Eestis ilmuvate suuremate ajalehtede ja ajakirjadega, viimastel aastatel on ta keskendunud reklaamfotodele.

Antud pildil on Andres Treial väljumas suitsusaunast peale fotosessiooni.

Näituse fotode autor: Andres Treial

Näituse fotode trükk: Tarmo Rämmi (Digifoto OÜ)

Fotode raamid: Tom Martens

Saatetekstide toimetajad: Kati Taal ja Külli Eichenbaum

Saatetekstides on kasutatud jutte Uma Lehe jutuvõistluselt 2010 ja Võru Instituudi aastatel 2010-2011 korraldatud suitsusaunateemalisest küsitlusest.

Näituse loomist rahastasid Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri Keskuse Vana Võrumaa pärimuskultuuri toetamise meede, Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Võrumaa Arenduskeskus.