Savvusann logo

Vana-Võromaa savvusannakombõ omma UNESCO vaimlidsõ kultuuriperändüse esindüsnimistün aastagast 2014. Prõlla, kümme aastagat ildamba olnu vajja selgüst saija, kuimuudu eläse mi savvusanna. Panõmi ütenkuun kokko tiidmise suidsusannust Eestin. Täpsämbat seletüst uurmise kotsilõ loe küsümiisi manu pantu ülekaehusõst vai savvusanna lehe päält: www.savvusann.ee

Ankeedi täitmine


    Sanna täpsä asukotus














    Sanna kotsilõ vastaja andmõ (neo jääse õnnõ uurjide teedä ja hoita). *
    (andmed jäävad ainult uurijate teada)



    EDESI TULÕVA KÜSÜMISE, mille vastusse omma tarvilidsõ sannaperimüse uurjide jaos, et sannakombide olokõrrast ülekaehus tetä. Kõik neo vastuse jääse õnnõ uurjide teedä ja hoita, näid ei köüdetä sanna asukotusega kaardi pääl.



























    Ma anna uma kontakti, et uurja saanu tarvidusel minno üles otsi







    Seletüses suidsusannu ülelugõmise kotsilõ

    Vana-Võromaa suidsusannakombõ omma UNESCO vaimlidse kultuuriperändüse esindüsnimistün aastagast 2014, a ku pallo ja mändse meil neo sanna omma, ega tuud mi kuigi häste ei tiiä. Vajja olnu teedä, et saanu hinnada sannakombide püsümise jaos tarvilidsi olusid – sannulda püsü-ei kombõ. Om arvadu, et suidsusannu või Eestin olla 2000 – 4000, a üle lugõnu näid kiäki olõ-i.

    Ehitüsi andmekogon om 13.02.2024 saisuga kantu 234 suidsusanna (https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/detailsearch/BUILDINGS_SEARCH), minkast kõgõ vanõmb om pruuki võetu aastagast 1805 (Truuta külä, Urvastõ kihlkund) ja 59 ehitämisel savvusanna (https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/detailsearch/BUILDINGS_SEARCH); 2 plaanitavat suidusanna ehitüst ja 6 maahalahut suidsusanna. Ehitüsregistri andmõ olõ-i tävvelidsõ, selle et alla 20m2 huunõ olõ-i sääl kirän.

    www.saunatee.ee näütäs 53 ja www.puhkaeestis.ee pakk 48 erinevät suidsusanna, kon sannutõdas küläliisi (neo andmõkogo osalt kõrdasõ ütstõist).

    Innembi tettü väikuide uurmistöiega om Vana-Võromaa savvusannu kuuntüükogol tiidmisi 300 Vanal Võromaal olõva savvusanna kotsilõ (kogo hoit Eichenbaumi Külli, Võro Instituut). Savvusannu uurja Margna Epp ja Kalve Toomas omma 2000-2004 aastidel pildistänü ja üles joonistanu 200 suidsusanna (noist osast omma ka innenimmat andmekogon). Valik sõs uurit sannust om näüdät raamatun MI uma savvusann. Epp Margna 2012, välläandja Võro Selts VKKF.

    Seo, 2025-2026 tettävä andmidekogomise ja uurmistüü tsihis om ülekaehuse saamine suidsusannu arvust, asukotussist piirkundõ viisi, sannu pruukmisest ja kombist. Plaanitu mahun kogot andmit saanu kõrvuisi panda 1960-aastide aigu tettü sannu-uurmise tulõmuisiga, mis omma avaldet raamatun Eesti saun. Tamara Habicht 1972, esmatrükk Valgus). Põllatse saisu ja 2-3 põlvkunna tagutse ao võrrõlus and teeda, kupallo ja kuimuudu omma sannakombõ aon muutunu ni midä meil olnu seost oppi edesise jaos.

    Andmekogo hoitja ja uurmise läbiviija omma Vana-Võromaa suidsusannu kuuntüükogo ja Võro Instituut, andmõkogo kaardirakenduse osan om kuutüü Maaammõdiga.

    Tüürühm:
    Külli Eichenbaum, perimüse uurija, tel: 5661 1924, kylli.eichenbaum@gmail.com
    Marko Puksing, sannapraktik, tel: 511 7446, marko.puksing@ut.ee
    Eda Veeroja, Mooska talo pernaanõ, tel: 503 2341, eda.veeroja@gmail.com

    Panõ tähele, kitä ja olõ uhkõ mi suidsusannakombide üle, miä omma kaemalda ilmaelo kipõlõ muutumisele siiäni alaõ püsünü ni püsüse edesi teno ka sullõ. Kõnõlõ suidsusannast ummi latsi ja latsõlatsiga, haara nä appi seo uurmise jaos andmide kirjapanõkin ja edesi saatmisen.

    Küsitlusest ja andmekaitsest

    Loenduse eesmärk on saada ülevaade Eesti suitsusaunade arvust, asukohtadest ja kasutuse sagedusest ning saunatavadest. Andmestiku põhjal saab hinnata suitsusaunakombestiku elujõulisust meie igapäevaelus ja kultuuris.

    Suitsusaunade loendamiseks ning kommete uurimiseks oleme koostanud küsimustiku, mida saab täita veebis, aga võimalus on täita ka paberankeet või saata vastused e-posti teel.

    Loenduse käigus küsitakse esmalt suitsusauna asukohta, sauna ehitamise aega ja päritolu või ajalugu. Vastaja ise otsustab, kas soovib seda infot avaldada suitsusaunade kaardirakenduses Maa-ameti kaardiserveris või jääb see teave mittenähtavaks. Edasised küsimused on seotud pere saunakombestikuga ja need vastused jäävad ainult uurijate kasutusse, neid ei seota sauna asukohaga kaardil. Andmete paremaks tõlgendamiseks küsitakse vastaja vanust ja sugu, muid isikuandmeid saunaloendusel ei vajata.

    Küsitluse lõpuosas on vastajal võimalus aidata kaasa saunade loendamisel ja jätta ka oma kontaktandmed, et uurijad saaksid vajadusel ühendust võtta.

    Loenduse käigus kogutud andmeid hoitakse elektroonilisel kujul Võru Instituudis, kaardiga seotav osa andmetest dubleeritakse Maa-ameti kaardiserveris. Andmete hoidmisel ning kasutamisel lähtutakse õigusaktidest, asutuste vahel sõlmitud lepingutest ning teadusuuringute headest tavadest. Andmestiku põhjal tehtavate analüüside kokkuvõtetes esitatakse info selliselt, et seoseid konkreetsete saunadega pole võimalik välja lugeda.

    Saunade loenduse ja uuringu andmestikuga seotud küsimustes on vastutav isik Võru Instituudi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Eichenbaum.