Kultuuriministeeriumi,<\/p>\n
Vana-V\u00f5romaa suidsusannu kuunt\u00fc\u00fckogo ja<\/p>\n
UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni teed\u00fcs<\/p>\n
27.11.2014<\/p>\n
Vana-V\u00f5romaa suidsusannakomb\u00f5 omma UNESCO \u00fcleilma t\u00e4hts\u00e4 kultuurip\u00e4rand\u00fcse nimekir\u00e4n<\/strong><\/p>\n UNESCO vaimlidse kultuuriper\u00e4nd\u00fcse komitee kuunistmisel Pariisin otsustedi kanda V\u00f5romaa suidsusannakomb\u00f5 UNESCO vaimlidse per\u00e4nd\u00fcse esind\u00fcsnimist\u00fche. Taotlus\u00f5 seon asjan esit Eesti riik UNESCO-le mineva-aasta paastukuun. <\/strong><\/p>\n \u201eEesti kultuuri eluj\u00f5ulisus avaldub eriti ehedalt vaimses p\u00e4randis, mida antakse p\u00f5lvest p\u00f5lve edasi. V\u00f5rokeste suitsusaunakombestiku kandmine UNESCO esindusnimekirja toetab traditsiooni kestmist ning toob sellele rahvusvahelist t\u00e4helepanu,\u201c \u00fctles kultuuriminister Urve Tiidus<\/strong>. \u201eUNESCO tunnustuse \u00fcle saavad r\u00f5\u00f5mu tunda k\u00f5ik, kes on oma maakodus suitsusaunatraditsiooni tallel hoidnud \u2013 V\u00f5rumaast Saaremaani,\u201c lisas minister.<\/p>\n \u201eEesti kultuuri eloj\u00f5ud om n\u00e4t\u00e4 p\u00f5lv\u00f5st p\u00f5lv\u00f5 edesiantu tiidmiste p\u00e4\u00e4lt. V\u00f5rok\u00f5isi suidsusannakombid\u00f5 arvamine esind\u00fcsnimist\u00fche om toes kombide edesip\u00fcs\u00fcmisele ni tuu ka \u00fcleilmset t\u00e4helepandmist, \u201c \u00fctel kultuuriministri Urve Tiidus. \u201eUNESCO tunnustuse \u00fcle saava r\u00f5\u00f5mu tunda k\u00f5ik, ki\u00e4 omma uma maakotun suitsusannakombit hoitnu \u2013 V\u00f5romaast Saaremaani,\u201c lisasi ministri.<\/p>\n Suidsusanna \u00fcten sannakombidega om \u00fcts jago v\u00f5rok\u00f5isi p\u00f5lits\u00f5st eloviiest ja kultuuriper\u00e4nd\u00fcsest, mille hoitmine ja nuurile edesiandmine om kogokonna jaos t\u00e4hts\u00e4.<\/p>\n \u201eSavvusann om v\u00f5rok\u00f5s\u00f5sl\u00f5 kotus, kon saava puhtas nii iho ku heng. Sanna k\u00fctmine, vihtu tegemine, sannan l\u00f5unu v\u00f5tmine ja terv\u00fcse praavitamine omma mi taloperride elots\u00f5\u00f5rin esihind\u00e4st ol\u00f5man. Sannaga kokko k\u00e4\u00e4v\u00e4 viil s\u00e4ndse m\u00f5itmise nigu sanna ehit\u00e4mine, puie tegemine, liha suidsutamine,\u201c v\u00f5tt saunakombid\u00f5 p\u00f5hiasja l\u00fchk\u00fclt kokko Haanimaa Mooska talo pernaan\u00f5 Eda Veeroja<\/strong>.<\/p>\n UNESCO esind\u00fcsnimist\u00fcn ol\u00f5k om v\u00f5rok\u00f5isile suur\u00f5s avvus. V\u00f5ro Instituudi direktri Rainer Kuuba<\/strong> s\u00f5nnol om v\u00f5rok\u00f5s\u00f5 maailman ainuk\u00f5rdse nii uma keele ku ka kultuuriper\u00e4nd\u00fcse pool\u00f5st: \u201eUNESCO tunnustus avitas mi ummamuudu ol\u00f5misel parembahe v\u00e4ll\u00e4 paistu ja hoita esier\u00e4lisi sannakombit el\u00e4vana\u201c.<\/p>\n <\/p>\n H\u00e4rg\u00fct\u00fcs sannakombide UNESCOhe viimises tull v\u00f5rok\u00f5isi kogokonnalt 2009. aastagal. Taotluse kokkopan\u00f5kit v\u00f5ts\u00f5 iist Vana-V\u00f5romaa savvusanna kuunt\u00fc\u00fckogo, mi\u00e4 toim\u00f5ndas kohalige organisatsioone toel. Taotluse jaos tetti eelt\u00fc\u00fcd kolm aastagat, tegemiste man olli kohaligu taloperre, umavalitsuse, \u00fclikooli ja uurmisasotuse, riik.<\/p>\n