Avaldatud: 11 mai, 2016

Marianne Leht
Lõunaleht, 10 sept 2015

Eestlaste saunatamine algas sajandeid tagasi suitsusaunast, kus õnneks käiakse endiselt. Suitsusaunas ei jäta käimata needki, kel kodus korstnaga saun, ning just suitsusaunas valmib maitsvaim suitsuliha. Meenutagem sedagi, et kümmekond kuud tagasi kanti Võromaa suitsusaun Unesco vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Mõned alla 20sed noored kehitavad suitsusauna mineku peale õlgu, sest keegi pole neile selle kasulikkusest rääkinud, kõnelemata seal käimisest. Osa noortest teab vaid, et suitsusaunas võib keha nõgiseks saada. Kolmandad on selles ise käinud ja nende sõnul on suitsusaunas käia vahva ja pärast seda on väga kerge olla.

Paljud keskealised ja vanemad on ise suitsusaunas vähemalt mõned korrad käinud ja kes seda naudib, käib pidevalt.

SA Pokumaa tegevjuht Airi Hallik-Konnula ütles, et mullu toimusid Pokumaal Vana-Võrumaa programmi raames õpilastele suitsusaunapäevad. „13- kuni 15-aastased Vana-Võrumaa koolide õpilased käisid siin väikeste gruppidena, kokku ligi 30 koolilast. Suitsusaunapäev on ajaliselt pikk, nii kuus-seitse tundi, sest sauna tuleb kaua kütta. Meeldivalt üllatas, et paljud siia tulnud lastest olid varemgi suitsusaunas käinud,” rääkis ta.

Sauna kütmise ajal kõneldi lastele meie saunakultuurist, nad nägid, kuidas suitsusauna kütmine käib ja milliste puudega on mõistlik kütta.

„Kokkuleppel jätkame lastele saunakultuuri tutvustamist,” lisas Hallik-Konnula.

Mitmed kagunurga turismitalud hoiavad suitsusaunatava elus ja pakuvad selle nautimist teistelegi. Mooska talus Haanjamaal saavad suitsusauna austajad soovi korral koos pererahvaga saunatada.

Mooska perenaine ja suitsusaunatava spetsialist Eda Veeroja märkis, et nende perele on suitsusaunas käimine üks paremaid koosolemise kohti. „Oleme saunas kolm-neli tundi. Suitsusaunas on eriline õhustik, sest see puhastab, rahustab ja seob,” märkis ta.

Mooska suitsusauna köetakse lepahalgudega. Perenaise sõnul on lepa kütteväärtus suitsusuna kerisele paras. „Lepasuits on puhas ja puhastav, lepp on kättesaadav ja kuivab kiiresti,” märkis ta.

Suitsusaunad on Veeroja sõnul ‒ kes oli nende Unesco vaimse kultuuripärandi hulka kandmise idee autor ‒ levinud Soomes, piirkonniti Venemaal, Lätis ja Leedus. „Meie ja lõunanaabrite saunatavad on sarnased. Leedus on hakatud suitsusaunu juurde ehitama, kuid varem oli seal ühes piirkonnas sadakond suitsusauna. Soome on saunamaa ja soomlased saunarahvas, kuid nende saunades on madalam temperatuur kui meie omades, mis on tervisele kasulikum,” kõneles Veeroja.

Saun parandab tervist

Ligi 40-aastase staažiga Mõniste jahimees Peeter Tamm lausus, et tema kodus on korstnaga saun, kuid võimaluse korral käib ta ka suitsusaunas. „Pean ennast peaaegu terveks, kuid mõni liiges annab ikka aeg-ajalt tunda. Saunas vihtlen valu tekitavaid liigeseid kauem,” märkis ta.

Veeroja sõnul leevendab regulaarne saunaskäimine pea kõiki tervisehädasid. „Eriliselt aitab saunaskäimine siis, kui positiivselt mõelda, saunasõnu lausuda, erinevaid taimi vihtlemiseks ja mähisteks, samuti mett ja soola kasutada,” rääkis ta ja lisas, et saun pole tablettide võtmine või operatsioon, mis kohe aitab.

20-aastase peretohtristaažiga Vastse-Kuuste perearst Jane Ott sõnas, et saunaskäimine leevendab kindlasti stressi ja ka teisi hädasid. „Saunas võib vererõhk küll tõusta, kuid sealt äratuleku järel on see madalam. Mida enam elatud aastaid, seda vähem jaksu kuumuse talumiseks. Juba 45-kraadine kuumus väsitab, kui selles paar tundi olla,” hoiatas tohter, kes ise on saunas alla tunni. „Eelistan suitsusauna ja käingi seal,” lisas ta.

Maitsev suitsuliha suitsusaunast

Tean seda oma kogemuste põhjal, sest ka minu ühe vanaema kodus oli suitsusaun, kus olen lihagi suitsutanud. Tõstsin sauna räästa alt parred leiliruumi lae alla, ladusin neile mitu nädalat soolvees olnud lihatükid, tegin tule ahju, kuhu ilmselt kahe päeva jooksul lisasin vajaduse korral tooreid leppi.

Kui liha söömiseks sobiv, tõstsin tükid maha, viisin parred taas räästa alla, koristasin leiliruumi ja võisin kuivade puudega kütmise järel saunalavale minna. Nüüd võib iga suitsusauna omanik samuti oma tarbeks liha suitsutada, kuid müügiks mitte.

Mooskal on liha suitsutamiseks teine saun, nii nagu ka Risti talus Kõlleste vallas Põlvamaal. „Egas lihasuitsutamine saunas ju muutunud ole, kuid suitsuliha müügiks peab suitsutamiseks eraldi saun olema. Asetan paar nädalat soolvees olnud liha restidega partele ja pooleteise päeva möödudes on suitsuliha valmis,” rääkis Risti talu peremees Kalmar Mägi, kes on niiviisi suitsutanud liha müügiks ligi 15 aastat.

Risti talu saunas suitsutatud sink hinnati tänavu juuli alguses peetud esimesel Tartu toidufestivalil parimaks toiduaineks ning see sink kannab ka Põlvamaa rohelisemat märki.

„Kui liha suitseb, kütan ahju samuti lepaga, kuid veidi lisan ka kuiva leppa. Lepp on saunapuu, mis annab spetsiifilise lõhna. Mõttekas ongi alguses 80 kraadi saada ja seejärel hoida soojus enam-vähem 60 kraadi ligi,” rääkis Mägi.

Tähtis on ka liha soolas hoidmise aeg. Mägi hoiab liha kaks nädalat soolvees, sest mida kauem on liha soolvees, seda ühtlasemalt ta sooldub. „Kasutan Ukraina kivisoola, kuid olen ka meresoola kasutanud,” täpsustas ta.

Suured tööstused kasutavad nitritsoola, mis annab suitsutatud singile punaka ehk kena kaubandusliku välimuse.

Mägi sõnul käib nende pere suitsusauna kõrval asuvas korstnaga saunas.

Igale oma saun

Veel 19. sajandil olid Eestimaa maakodudes vaid suitsusaunad. Sama sajandi teisel poolel hakkasid jõukamad oma saunadesse ka põrandaid panema ja ehitasid eesruumiga või juba leili- ja eesruumiga uue suitsusauna. Läinud sajandil ehitati suitsusaunu juurde nii Eesti kagunurgas kui ka Mulgimaa idaosas.

Tänapäeval on suitsusauna kõrval meil ilmselt rohkem korstnaga puhtaid saunu ning osas eramutes ka elektriga köetavaid saunu.

Vastseliinas 20 aastat tegutsenud osaühingus Umaraud valmistatakse ahjusid nn puhastele saunadele. Osaühingu liige Urmas Juhkam ütles, et rauast ahjud sobivad vaid korstnaga sauna. „Juba mõnda aega tellitakse kuus stabiilselt 15 ahju ringis, vaid 2006.–2007. aastatel, kui oli buumiaeg, telliti neid rohkem,” märkis ta.

„Pooleteisetunnise kütmise järel saab juba puhtasse sauna minna, kuid suitsusauna kütmiseks kulub väga palju aega, sellepärast eelistan esimeses käimist,” ütles Juhkam. Ta lisas, et võimaluse korral ei jäta ta tervislikumas suitsusaunas käimata.

Elektriga köetava sauna eelis on see, et leiliruumi saab ruttu ja erilise vaevata soojaks. „Sellel saunal on samuti oma koht. Sportimise või raske töö tegemise järel saab sinna lühema ooteaja järel minna,” lausus Veeroja, kellel on lapsepõlve saunaskäimistest tänini meeles salapära, sauna soe embus, leil ja vihtlemine, saunast tuleku järel tekkinud kerge tunne ning läbi lume tuppa jooksmine.

Mida nooremana saunaskäimisega alustame, seda enam oskame sauna, eriti suitsusauna kasulikkust väärtustada.

<< Back