Turismitalode suidsusanna´
Ku hindäl ega ütelgi tutval kah savvusanna olõ-i, sõs tulõ Võromaalõ sanna vai sõs sanna kaema.
Vanal Võromaal ja Setomaal om õigõ mitmit turistikotussit, kon pakutas vällä savvusannan käümist. Ku Sa olõ ei inne savvusannan käünü, küsü kimmäle perrerahva käest juhatuisi ja seletüisi. Lövvä sääne sann, kon vähämbalõ seltskunnalõ lätt sanna üten uma perre inemine.
Ku tahat õnnõ sanna kaija, käü Vana-Võromaa muusõumiden sannu kaeman.
Sannakotusõ saat hindä jaos kinni panda veebilehe visitvoru.ee päält: https://www.visitvoru.ee/broneeri_suitsusaun
Tan om õkva nätä, mändse talo uutva sannaliisi.
Seosama veebilehe peräotsan jõvvat Navicup kaardi pääle, kon omma nätä Vana-Võromaa turismitalode savvusannu kotusõ.
Lühkü teedüsleht Vana-Võromaa savvusannust.
Savvusanna Vana-Võromaa ja Setomaa turismitaloden:
Külalistemaja Kevvai suitsusaun
Viimäti üle kaetu 25.01.2023
Savvusanna Vana-Võromaa muusõumiden ja küläliisikeskusten:
Mõniste muuseum
Talomuuseumin saa kaija ja sisse astu kattõ suidsusanna – vanõmb sann om peri 19. aastagasaast ja om õnnõ kaemises, a vahtsõmb sann om sääne, midä ka kütetäs ja sääl mõnikõrd lihhagi suidsutõdas.
Seo sann om peri 19. aastagasaast.
Mõniste muusõumin om ülesputitet sann, peri 20. aastagasaa algusaost. Edimält oll seo kooliperre sann.
Karilatsi Vabaõhumuuseum
Koolitalo man om savvusann, midä ka vaihtepääl kütetäs.
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum
Lauluesä kodo hoovin om väiku savvusann, kon tohtreherrä sannan käve. Ederuumin om väiku mõsuküük.
Sannakeres ja laba.
Vana-Võromaa kultuurikoda
Kultuurikua muuseumin om savvusanna makett, väiku näitus ja UNESCO tunnistus, et võrokõisi sannakombõ omma kantu üleilma tähtsäde nimekirja.
Virbitüs-prillega saa ka esi suidsusannan kävvü.
Karula Rahvuspargi külastuskeskuse suitsusaun
Küläliisikeskusen Ähijärvel om savvusann, midä saa kaija.
Kae ka Karula riigipargist videot, kon om juttu savvusannast.
Pokumaal Padasoomäe talu
Padasoomäe talon om savvusann, kon talopere ka käü.