Savvusannakombõ kümme aastakka UNESCO-n
Avaldatud: 26 November, 2024
Kümme aastakka tagasi, 26. märdikuu pääväl 2014. aastagal panti võrokõisi savvusannakombõ UNESCO üleilma tähtsä kultuuriperändüse nimekirja: https://ich.unesco.org/en/RL/smoke-sauna-tradition-in-voromaa-00951
Vana-Võromaa savvusannu kuuntüükogo istõ inne seod tähtpäivä lavva ümbre kokko ja ütenkuun märgütedi, mis om sannu ja sannakombidega köüdüsen viimätse 10 aastaga juhtunu ja määne mõju om UNESCO-l olnu.
Tähelepandmist om savvusann õigõ hulka saanu, savvusanna teedäs, sanna-asjust kõnõldas ja teno seole või luuta, et sannapereden omma tiidmise ni kombõ noorõmbilõ põlvkundõlõ tunnõt ni teedä, traditsioon eläs edesi.
Sannanädälide kõrraldus Haanimaal, õigõ hulka sannatiidmisi oppuisi nii latsilõ ku suurilõ, ringi rändävä näütüse, sannast tettü filmi ja eski sümfoonia luumine omma tiidmise peris hulgade inemiisini veenü. Võromaal om nätä, kuis vanõmbit savvusannu om tüükõrda kõpitsõdu ja vagivahtsit manu ehitet – seo näütäs, et sannakombõ omma avvu seen. Saa-ai kombõ püsüdä ilma sannulda.
Sannu ehitämises om kokko pantu mitmaid oppusi ni juhatuisi, sanna ülesragomist saa oppi Vanaajamaja kursuisil, keresse kudamise oppusi om kõrraldõt muusõume sannu man.
Savvusannuga köüdüssen om mitu pikembät uurmistüüd tettü, arhiivest vannu juttõ vällä otsit, kombidõ kotsilõ perimüslugusid manu korjadu ja aokirjun artikleid avaldet, viiteid noidõ löüdmises om veebilehe savvusann.ee pääl.
Vana-Võromaal om turismikotustõn joba ligi 30 savvusanna, mis võtva vasta küläliisi, võrokõisi sannakombit tutvustadas turismi suurlaatu pääl. Kümne aastaga om käünü välämaalt ligi sada filmivõttõgruppi savvusanna ja sannakombit üles võtman.
Võrokõisi sannaelo om härgütanu kavvõmbit ni ligembit naabrit – jaapanlasõ teivä 2017. aastagal mi savvusannast uman keelen raamadu, sõbra suumlasõ veiva uma sannakombõ UNESCUhe 2020 aastagal, 2023. aastagal oll üle-eestiline sannaaastak.
Kavvõmbast kaemist asja pääle andsõ Margit Siim UNESCO Eesti rahvuslikust komisjonist: „Koostöökogu tegevus on sõna otseses mõttes suurendanud suitsusaunapärandi ühiskondlikku kõlapinda ja nii on põhjust loota, et see traditsioon jääb ka järgmisi põlvkondi saatma.“
Ku Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda edimest kõrda vällä hõigas „Savvusann UNESCO-he!“, oll aastak 2009. Läts viis aastakka, kooni mõtõ küdsäsi: plaani arotõdi võrokõisiga mitman Vana-Võromaa nukan, uuriti sannakombidõ saisu, panti kokko raamat „Mi uma savvusann” (2012) ja tetti võrokõisi sannakombist kõnõlõv film, panti kokko taotlus UNESCO-he. Sannakombide käekäigil om kõgõ silmä pääl hoitnu ja tegemiisi takast touganu Vana-Võromaa savvusannu kuuntüükogo. Priitahtligult tegotsevan kogon om prõlla ligi 30 inemist, kiä liigutasõ sanna-asju, tundva kombit ja omma kogokunna iistkõnõlõja, olga hoitva all MTÜ Võro Selts VKKF ja Võro Instituut.